NSV Liidu piirivalvekordonid ja nende olulisemad objektid Eestis. Piirivalvekordoni all m\u00f5istetakse nii piirivalve all\u00fcksust kui ka selle paiknemiskohta.<\/p>\n
Piirivalvekordon (liinikordon, merepiiril ka rannakordon) oli piirivalvev\u00e4gede p\u00f5hiline all\u00fcksus, NSV Liidu \u201eraudse eesriide\u201c re\u017eiimi tagamise peamine lahing\u00fcksus, kes kuulus piirivalvesalga v\u00f5i -komandantuuri koosseisu ja kelle \u00fclesandeks oli vahetult ja pidevalt valvata ja kaitsta kindlat riigipiiril\u00f5iku, mille pikkuseks oli keskmiselt 15\u201325 km. S\u00f5ltuvalt looduslikest, s\u00f5jalis-poliitilistest v\u00f5i muudest ise\u00e4rasustest v\u00f5is aga NSV Liidu piirivalvekordoni vastutusala ulatuda m\u00f5nesajast meetrist mitmesaja v\u00f5i enam kui 1000 kilomeetrini (nt Arktika piirivalvesalga puhul) nii piki piiri kui ka sellega risti. Kordoni kohustuste hulka kuulus ka \u00f5hukaitsev\u00e4eosade ja merev\u00e4e teavitamine \u00f5hupiiri rikkumistest.<\/p>\n
Kordonid kandsid nimetusi vastavalt asukohanimele ning need olid m\u00e4rgitud siltidele kordonite peahoonete paraaduste k\u00f5rval, ent see nimetus v\u00f5is ka tegelikust paiknemisasula nimest erineda: n\u00e4iteks Hiiumaal oli Suursadama kordon umbes 1982. aastast S\u00e4\u00e4re k\u00fclas.<\/p>\n
K\u00f5igil kordonitel olid j\u00e4rjekorranumbrid ehk nn tegelikud nimetused (j\u00e4rjestusega Eesti aladel idast l\u00e4\u00e4nde ja p\u00f5hjast l\u00f5unasse), tingnimetused ja telefonikutsungid. Viimased olid seotud j\u00e4rjenumbritega ning numbri muutmisel sai kordon ka uue, saadud numbrile vastava s\u00f5nalise kutsungi. Kordonite tingnimetused kujutasid endist salga tingnimetuse ehk neljakohalise v\u00e4eosanumbri \u00fche v\u00f5i mitme t\u00e4he kombinatsiooni (nt S\u00f5jav\u00e4eosa ehk S\/o 2133-D v\u00f5i 2133 \u201eD\u201c) ning neid kasutati tavapostiaadressides, mittesalajases kirjavahetuses (sh tsiviilasutustega) ja v\u00e4eosa sisedokumentatsioonis.<\/p>\n
Tegutsevate kordonite j\u00e4rjenumbreid, asukohti ning tingnimetusi NSV Liidu avalikus meedias ja mittesalajastes tr\u00fckistes avaldada ei tohtinud. Kui piirivalvekordoneist ajalehtedes juttu tehti, siis ilma nimetusteta v\u00f5i siis kasutati \u00fcldnimetust \u201eN. kordon\u201c v\u00f5i \u201eN. all\u00fcksus\u201c.<\/p>\n
N\u00f5ukogude piirivalvurid saabusid Eestisse Leningradi ning Pihkva oblastist veel enne Eesti ametlikkult NSV Liidu koosseisu inkorporeerimistv\u00f5tmist,1940. aasta juulikuu viimasel dekaadil: kolm piirivalvesalka (6., 8. ja 10.), milles oli kokku 15 komandantuuri, 89 ranna- ehk liinikordonit ning 15 reservkordonit. 26. juulil 1940 raporteeriti siinse merepiiril\u00f5igu valve alla v\u00f5tmisest.<\/p>\n
Kui uskuda seni avaldatud dokumente, korraldati see \u00e4ra h\u00e4mmastava operatiivsusega \u2013 sisuliselt \u00fche \u00f6\u00f6p\u00e4evaga. 21. juulil 1940 v\u00f5ttis vastvalitud Eesti Riigivolikogu Johannes Lauristini ettepanekul vastu otsuse kuulutada Eesti \u201eN\u00f5ukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, kus v\u00f5im kuulub t\u00f6\u00f6listele ja talurahvale\u201c. Vastav deklaratsioon v\u00f5eti vastu \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, 22. juulil otsustati esitada taotlus Eesti vastuv\u00f5tmiseks NSV Liidu koosseisu. Juba samal 22. juulil andis EV siseminister Maksim Unt v\u00e4lja k\u00e4skkirja nr 76, mille \u00a71 kohaselt tuli l\u00f5petada piiri valvamine merepiiril alates 22.07.1940 kell 15.00 ning anda see \u00fcle NSVL piirivalvele, vastavate aktidega \u00fcle anda ka teenistuslikud ehitised ja muud varad, v.a autod, mootorrattad, relvad ning laskemoon.<\/p>\n
Piiri taga esitas aga NSVL Siseministeerium (NKVD) p\u00e4ev enne Eesti NSV s\u00fcndi, 20. juulil 1940 NSV Liidu keskorganitele ettekande soovitustega Eesti ning L\u00e4ti merepiiri NKVD v\u00e4eosade valve alla v\u00f5tmise meetmete kohta. Juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, 21. juulil v\u00f5ttis NSV Liidu Rahvakomissaride N\u00f5ukogu vastu sellekohase m\u00e4\u00e4ruse ja NKVD andis v\u00e4lja vastava t\u00e4iesti salajase k\u00e4skkirja nr 00867, mille alusel tuli NSV Liidu ja Balti riikide piiridel asunud \u00fcheksast piirivalvesalgast neli reorganiseerida ja \u00fcmber formeerida, kolida tervenisti \u00fcmber Eestisse ja L\u00e4tti ning hakata seal pidama piirivalveteenistust vastavalt NSV Liidu standarditele. \u00dclej\u00e4\u00e4nud viis salka tuli alles j\u00e4tta \u201evanale\u201c piirile t\u00f5kketsooni re\u017eiimi tagamiseks. (M\u00f5nes allikas on k\u00e4skkirja nr 00867 v\u00e4ljaandmise ajaks m\u00e4rgitud isegi 21. juuni 1940, ent see peab olema eksitus, kuna 22. juunil 1940 anti v\u00e4lja samalaadne k\u00e4skkiri nr 00758 Leedu-Saksa piiri valvamise kohta. K\u00e4skkirju ei nummerdatud suvaliselt, vaid nende v\u00e4ljaandmise kronoloogilises j\u00e4rjestuses.)<\/p>\n
Niisama operatiivne kui otsustamine oli ka otsuste t\u00e4ideviimine \u2013 n\u00e4iteks formeeriti eelmainitud k\u00e4skkirja alusel NKVD Leningradi Ringkonna 6. Oranienbaumi Merepiirivalvesalk \u00fcmber Balti Ringkonna NKVD Piirivalvev\u00e4gede 6. Merepiirivalvesalgaks asukohaga Rakveres. Samal 21.\u00a0juulil kell 23.00 alustasid salga all\u00fcksused autokolonniga liikumist Oranienbaumist Rakverre ja 22. juulil saabusid uude asukohta. V\u00e4idetavalt veel samal p\u00e4eval v\u00f5tsid nad Soome lahe \u00e4\u00e4rse piiril\u00f5igu valve alla. N\u00f5ukogude piirivalvurite Eesti l\u00e4\u00e4nerannikule ja -saartele paigutamisele ja piirivalveringkonna juhatuse moodustamisele Tallinnas kulus m\u00f5ni p\u00e4ev kauem.<\/p>\n
Piirivalvureid nappis uute \u00fclesannete t\u00e4itmiseks mitte ainult Balti riikides, vaid ka NSV Liidus ja seet\u00f5ttu j\u00e4eti 1940.a detsembris v\u00e4ljaantud k\u00e4skkirjaga 7000 piirivalvurit uute l\u00e4\u00e4nepiiride ning t\u00f5kketsooni mehitamise eesm\u00e4rgil aasta v\u00f5rra kauemaks teenima.<\/p>\n
Kuna Eestisse toodud salkades olevat olnud 1941.a jaanuari seisuga iga\u00fches u 1200 piirivalvurit, oli nende kordonites tollal arvestuslikult vaid umbes 20\u201330 meest. Salkade staabid asusid Rakveres, Haapsalus ja Kuressaares ning nende kordonite vastutusalad olid Rakvere salgal endisest Eesti ning NSV Liidu piirist (Bol\u0161oje Kuzjomkino ehk Narusi v\u00f5i Narvusi k\u00fclast) Suurupi Ninamaa neemeni, Haapsalu salgal Suurupist H\u00e4\u00e4demeeste neemeni, k.a Kihnu saar, Kuressaare salga kordonid paiknesid aga \u00fcmber kogu Saare- ja Hiiumaa ning Muhu ja Vormsi saarel.<\/p>\n
Mais-juunis 1944 moodustati rinde tagalas l\u00e4\u00e4nepiirile paigutamiseks m\u00f5eldud piirivalvesalgad, mille kordonite isikkoosseisu suuruseks oli algselt m\u00e4\u00e4ratud 32 inimest. Sel ajal oli piirivalve \u00fcheks \u00fclesandeks tagasivallutatud aladel v\u00f5itlus \u201eebaseaduslike relvastatud grupeeringutega\u201c ehk nn bandiitidega ning banditismi-vastase v\u00f5itluse p\u00f5hjendusel suurendati kordonite isikkoosseisu 1944. a septembris 50-ni.<\/p>\n
Eestisse saabus 1944. a l\u00f5pukuudel neli piirivalvesalka, igas neist neli komandantuuri 20 liini- ning nelja reservkordoniga: 99. salk (staabiga Rakveres) Narva-J\u00f5esuust Kolga-Aablani, 106. (Tallinna) salk Salmistust Elbikuni, 11. (Kuressaare) salk Hiiu-, Muhu- ja Saaremaal, 6. (P\u00e4rnu) salk mandri-Eesti l\u00e4\u00e4nerannal Paslepast Kablini, sh Kihnu ja Vormsi saarel.<\/p>\n
Merepiiril asunud piirivalvekordoni koosseisu kuulusid juhtkond (kuni 10 inimest) ja 4 jagu (\u00e0 kuni 12 meest), sh laskurjagu, side- ja signalisatsioonijagu, tehnilise vaatluse posti(de) jagu ning raadiolokatsioonijagu ehk liikuvate tehnilise vaatluse postide jagu. Lisaks v\u00f5is kordonis olla eraldi all\u00fcksusena ka majandusjagu ning teenistuskoerte jagu.<\/p>\n
Piirivalveteenistust pidas kordon erinevate toimkondadena, mida oli v\u00e4hemalt 16: patrull, vaatluspost, tehnilise vaatluse post, valve-sidemees, salapost, piirikonvoi, liikuv piirivalvepost, otsingugrupp, tunnimees (sh kordoni, piiri, kai, t\u00f5kkepuu tunnimees), piirivalve postiside, kordoni korrapidaja, t\u00f5kestus. Erakorralistel juhtudel reageerimiseks oli kordonis valmisolekus h\u00e4iregrupp.<\/p>\n
Piirivalvekordoniks nimetatakse ka kordoni kui all\u00fcksuse alalise (NL kordonite puhul n\u00fc\u00fcd endise) paiknemise kohta ehk linnakut.<\/p>\n
Militaar- ja ehitusloolist huvi pakuvad nii piirivalvev\u00e4gede poolt ehitatud kui ka kasutuselev\u00f5etud varem olemasolnud hooned, kuna viimaste juures tehti reeglina mitmeid \u00fcmber- ja juurdeehitusi ning rajati ka t\u00e4iendavaid ehitisi, millest siin-seal on midagi ka t\u00e4naseni s\u00e4ilinud. N\u00e4iteks Hiiumaal Kalanas on veel alles endises Luguse talus paiknenud kordoni hoone, millele on tehtud spetsiifilised \u00fcmberehitused: vana rehielamu seinad on tehtud 4 palgi v\u00f5rra k\u00f5rgemaks, ruumid u 3 m k\u00f5rgusteks (et hoone kubatuur vastaks normidele, ja et saaks kasutada 2-korruselisi raudvoodeid), sisse kroonulik siseviimistlus (seinad allpool laudvoodriga, k\u00f5rgemal krohvitud ja lubjatud), lisaks ehitatud\/t\u00e4iendatud keedupajaga k\u00fcttekolle ning leivaahi jms. \u00d5uele on aga lisaks ehitatud pumbamaja hoone, k\u00f5rval tee \u00e4\u00e4res on s\u00e4ilinud vaatlustorni alused.<\/p>\n
Arvatavasti 1940. aastate l\u00f5pust hakati Eestis ehitama spetsiaalsed kordonihooneid ja -komplekse (nt Kolga-Aabla kordoni kasarmu valmis 1949. aastal), kohandades nende tarvis \u00fcleliidulisi ametkondlikke t\u00fc\u00fcpprojekte, mida hakati NSV Liidus koostama juba 1924. aastast. 1940.-1950. aastatel olid kordonite ruumivajadused v\u00e4iksemad \u2013 p\u00f5hilisteks ehitisteks olid kasarmu, hobusetall, elamu(d), m\u00f5ni kuur jne. K\u00fcll aga vajati siis mitut hektarit maid heina- ja karjamaadeks ning igal kordonil oli ka v\u00e4ike laskev\u00e4li.<\/p>\n
M\u00e4rtsis 1950 oli Eestis piirivalvekomandantuuride ja -kordonite k\u00e4sutuses 96 p\u00f5himaat\u00fckki ning u 200 t\u00e4iendavat maat\u00fckki (laskev\u00e4ljade, elamute ja heinamaade jaoks). Sel ajal asusid komandantuurid ja reservkordonid reeglina liinikordonitest eraldi ning aastail 1946\u20131953 oli Eestis piirivalveall\u00fcksuste linnakuid \u00fcheaegselt \u00fcle 100.<\/p>\n
Vastavalt kordonite tehnilise varustatuse paranemisele ja ehitusn\u00f5uete arengule t\u00e4iustati ka projekte ning lisandusid uued ehitiste t\u00fc\u00fcbid. Kuna piirivalvekordonid paiknesid sageli suurematest asulatest eemal, olid need suhteliselt autonoomsed mitmek\u00fclgse v\u00f5imekusega all\u00fcksused, millel oli teenistus\u00fclesannete t\u00e4itmiseks kasarmu ehk peahoone ehk komplekshoone (staap, kubrik(ud) ehk magala(d), sides\u00f5lm, k\u00f6\u00f6k, s\u00f6\u00f6kla, kinoseadmete ruum, spordisaal jm ruumid \u00fches hoones), raadioantennimast (piirivalvelaevadega sidepidamiseks statsionaarsete raadiojaamade abil), koertemaja, garaa\u017e, laod (sh keldrid), saun (sageli basseiniga), relvakontrollipost, kurilka ehk suitsetamise koht, abimajapidamine (laut, kasvuhoone). Kordoni territooriumil v\u00f5i selle l\u00e4hedal v\u00f5is olla ka reservjuhtimispunkt (nt varjendis). Eraldatumates piirkondades oli k\u00f6\u00f6gis isegi leivaahi. Merepiiri kordonite l\u00e4hedal \u00f5ues oli kala ja liha suitsutamiseks ka suitsuahi v\u00f5i lausa kaks (k\u00fclm- ja kuumsuitsutamiseks eri ahjud). Keskk\u00fcttes\u00fcsteem ja veevarustus oli kordoneil autonoomne ja elektrivarustuse kindlustamiseks olid neil lisaks kohaliku elektriv\u00f5rguga \u00fchendatud trafoalajaamale ka generaatorid ning akud. Sanitaarn\u00f5uete karmistudes rajati ka ehitusaja normidele vastavad heitvete puhastuss\u00fcsteemid. Ohvitseride jaoks olid kordoni kontrollitaval territooriumil v\u00f5i l\u00e4hikonnas eraldi elamud (seda isegi Tallinnas asunud kordonites) ja panipaigaehitised, ent osa nende kortereist v\u00f5is asuda ka kordoni peahoones (nagu nt Hiiumaal K\u00f5rgessaare kordonis ja mandril Turbuneeme kordonis).<\/p>\n
K\u00f5igi uute kordonite juurde rajati ka haljastus \u2013 muru, p\u00f5\u00f5sad ja puud, vahel ka meile v\u00f5\u00f5rap\u00e4raste liikidega. Kordoni l\u00e4heduses paiknesid vaatlustorn, betoon- v\u00f5i asfaltkattega kopteriv\u00e4ljak, \u00f5ppev\u00e4ljakud (takistusriba, piirivalve \u00f5ppelinnak jm), sageli ka lasketiir.<\/p>\n
Kordoni \u00fclesandeks oli piiri mitte ainult valvata, vaid ka kaitsta: relvastatud r\u00fcnnaku korral pidi kordon vastu pidama v\u00e4hemalt 20\u201330 minutit. Seet\u00f5ttu \u00fcmbritses kordonit v\u00e4ljapoole piirdeaeda rajatud kaevikus\u00fcsteem \u00fche v\u00f5i mitme kaevikuliini, laskepesade ja varjenditega, sageli ka dzottide v\u00f5i dottidega. Varjendid v\u00f5idi valmistada ka nt metallreservuaaridest v\u00f5i rajada lihtsad kividest ja palkidest punkrid. Kordoni kaitsel kasutati piirdeaiale ning vajadusel ka hoonete k\u00fclge paigaldatud signaaltraate ja v\u00e4ljapoole aeda \u00fclesseatud peitsilmustikku (nn v\u00e4hem\u00e4rgatav takistus \u2013 peenest traadist 50 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga silmustega v\u00f5rk). 1970.-1980. aastail paigaldati paljude kordonite juurde monteeritavatest betoon- ja metallelementidest dotte SPS-2 ja SPS-3. Lisaks kordoni l\u00e4hikaitsele oli kordoneil ka \u00fcks v\u00f5i mitu piiri\u00e4\u00e4rset tugipunkti, kus olid samuti kaevikud, dotid ja varjendid. Varjenditeks kasutati 1980. aastail mitmel pool ka maasse kaevatud lainelistest metallkonstruktsioonidest rajatisi KVS-U.<\/p>\n
Kordoni vastutusalas paiknesid erineva otstarbe, koosseisu ja varustusega vaatluspunktid ehk vaatluspostid (visuaalvaatlus-, pro\u017eektori-, raadiolokatsiooni- ning tehnilise vaatluse postid), samuti insener-tehnilised, side- ja muud piirivalve rajatised, sh nt piiririba, patrullirada ja vaatluspostide juurdes\u00f5iduteed. Piki randa ehitati v\u00e4hemalt 1950. aastate l\u00f5pul sihtidega telefoni\u00f5huliinid, mille igal 3.\u201310. postil oli nummerdatud pistikupesa telefonitoru \u00fchendamiseks. N\u00e4iteks Hiiumaal K\u00f5rgessaare kordonil oli selliseid 34. 1980. aastail paigaldati piiririba sisse v\u00f5i selle l\u00e4hedusse maa-alune sidekaabel, millel olid samuti m\u00f5nesaja meetri tagant v\u00e4ljaviigud pistikupesade jaoks.<\/p>\n
N\u00f5ukogude piirivalve kordonilinnakuid on Eestis olnud samaaegselt kuni 100 ringis ning ligi 50 aasta jooksul on nad paiknenud enam kui 180 erinevas kohas. N\u00e4iteks ainu\u00fcksi Hiiumaal oli neid aastail 1944\u20131992 v\u00e4hemalt 28 eri paigas ja koos aastail 1940\u201341 eksisteerinutega v\u00e4hemalt 33\u201335 kohas. Kordonite asukohad muutusid ka seoses uute kordonikomplekside ehitamisega.<\/p>\n
NSV Liidu piirivalve p\u00f5hilisteks \u201eeesliini\u201c all\u00fcksusteks merepiiri \u00e4\u00e4res olid tehnilise vaatluse postid (TVP, vn k \u041f\u0422\u041d \u2013 \u043f\u043e\u0441\u0442 \u0442\u0435\u0445\u043d\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u043d\u0430\u0431\u043b\u044e\u0434\u0435\u043d\u0438\u044f), mida nimetati ka raadiotehnilisteks postideks. Nende \u00fclesandeks oli piiril\u00f5igu v\u00f5i kindlaksm\u00e4\u00e4ratud objekti j\u00e4lgimine pimedal ajal v\u00f5i halva n\u00e4htavusega p\u00e4evasel ajal, eesm\u00e4rgiga avastada ja kinni pidada piiririkkujaid. TVP-d kuulusid eesk\u00e4tt kordonite koosseisu, ent ka Tallinna \u00dcksikul Kontrollpunktil oli \u00fcks TVP Tallinna sadamas.<\/p>\n
TVP kohustused:<\/p>\n
1) tehniliste vahendite abil tagada katkematult neile usaldatud piiril\u00f5igu kindel valve;<\/p>\n
2) teada kindlalt vastava piiril\u00f5igu valves osalevate j\u00f5udude ja vahendite vahelise koost\u00f6\u00f6 signaale ja korda;<\/p>\n
3) hoida k\u00f5ik tehnilised vahendid alalises tegevusvalmiduses;<\/p>\n
4) oskuslikult suunata piirivalvetoimkondi, -laevu (-kaatreid) ja -lennukeid (-koptereid) avastatud sihtm\u00e4rkideni ning tegutseda piiririkkujate kinnipidamise nimel;<\/p>\n
5) teada piiririkkujate avastamise ja kinnipidamise korda ja tegutseda selleks oskuslikult.<\/p>\n
Teenistust TVP-l v\u00f5isid pidada spetsiaalselt ettevalmistatud piirivalvurid, kes oskasid kasutada piiri valvamisel neile usaldatud tehnikat, l\u00e4bi viia selle prof\u00fclaktilist \u00fclevaatust ja remonti.<\/p>\n
Kordoni koosseisus oli tehnilise vaatluse posti(de) jagu (jaokomand\u00f6r, TVP \u00fclem, vanemoperaator, operaator, pro\u017eektorijaama \u00fclem, vanempro\u017eektorist, pro\u017eektorist, diselist-elektrik, akumees) ja raadiolokatsioonijagu ehk liikuvate tehnilise vaatluse postide jagu (jaokomand\u00f6r, vanemoperaatorid, operaatorid, autojuht-pro\u017eektorist, akumees).<\/p>\n
TVP-d v\u00f5isid olla liikumatud v\u00f5i liikuvad. Olenevalt kasutatud vahenditest jagunesid nad raadiolokatsiooni- ja pro\u017eektoripostideks (RLPP, \u0420\u041b\u041f\u041f), raadiolokatsioonipostideks (RLP, \u0420\u041b\u041f, kasutasid radareid ja \u00f6\u00f6n\u00e4gemisseadmeid) ja pro\u017eektoripostideks (PRP, \u041f\u0420\u041f).<\/p>\n
Liikuvad TVP-d (LTVP, \u041f\u041f\u0422\u041d, \u043f\u043e\u0434\u0432\u0438\u0436\u043d\u044b\u0439 \u043f\u043e\u0441\u0442 \u0442\u0435\u0445\u043d\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u043d\u0430\u0431\u043b\u044e\u0434\u0435\u043d\u0438\u044f) olid varustatud tehnikaga, mis v\u00f5imaldas selle kiiret \u00fcmberpaigutamist \u00fchest punktist teise. LTVP-d v\u00f5isid teostada vaatlust \u00fchelt v\u00f5i mitmelt p\u00f5hi- ning varupositsioonilt.<\/p>\n
TVP t\u00e4hendas piirivalveall\u00fcksust (\u00fcldnimetusena), ent samamoodi on tavaks nimetada ka selle all\u00fcksuse spetsiaalselt v\u00e4ljaehitatud p\u00fcsivat ehk alalist (liikumatu TVP) positsiooni, mis merepiiril\u00f5ikudel kasutasid peamiselt statsionaarselt paigaldatud tehnikat. Neis toimus piiri\u00e4\u00e4rse tegevuse j\u00e4lgimine tehniliste vahendite \u2013 radarite (raadiolokatsioonijaamade), pro\u017eektorijaamade ja teiste tehniliste erivahendite abil (nt \u00f6\u00f6n\u00e4gemisseadmed \u2013 valgusv\u00f5imendid ja termoviisorid). Visuaalvaatluseks kasutati statsionaarseid kuni 20-kordse suurendusega binokleid.<\/p>\n
TVP positsioon koosnes kuni k\u00fcmmekonnast hoonest ning rajatisest, millest olulisemad olid operaatori- ehk meeskonnahoone, pro\u017eektorihoone (PRP), diislihoone, vaatlus- ja radariantennitorn, raadioantennimast (piirivalvelaevadega sidepidamiseks statsionaarse raadiojaama abil) ning v\u00e4lik\u00e4imla. Vaatlustornid olid algul puust, ent \u00fcsna varsti p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da (enne 1952. aastat) hakkas t\u00f6\u00f6stus valmistama monteeritavaid metalltorne, mida sai p\u00fcstitada kiiremini kui puittorne ja mis olid m\u00e4rksa kestvamad.<\/p>\n
Reeglina olid vaatluspostid \u00fcmbritsetud okastraataia ning signaaltraadiga. Kaitseks rajati TVP territooriumile v\u00f5i ka sellest v\u00e4ljapoole erineva ehitusega kaevikuliine ja \u00fcksik-laskepesi, samuti varjendeid ja dzotte v\u00f5i dotte.<\/p>\n
Tehnilise vaatluse postide varustuses olid 1\u20132 (\u20133) statsionaarset laevaradarit (nt \u201eDon\u201c, \u201eNajada\u201c), statsionaarsed ratastel pro\u017eektorijaamad (l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga 45\u2013200 cm, nt RP 15-1, Z-20, B-200P v\u00f5i B-200-4s, samuti PS 45mk), \u00f6\u00f6n\u00e4gemisseadmed ja statsionaarsed binoklid, samuti 1\u20133 (reeglina kahe) agregaadiga diiselelektrijaam (1\u20132 agregaati radarite ja \u00fcks pro\u017eektori jaoks).<\/p>\n
TVP-sid t\u00e4histati neljakohaliste numbritega, milles 1. kohal oli salga j\u00e4rjenumber ringkonnas (idast l\u00e4\u00e4nde v\u00f5i p\u00f5hjast l\u00f5unasse lugedes, Eestis olid nendeks 1\u20133), 2.\u20133. t\u00e4histasid kordoni numbrit ja 4. oli TVP j\u00e4rjenumber kordonis (idast l\u00e4\u00e4nde lugedes, kui neid oli kordonil mitu).<\/p>\n
TVP-de ja kordonilinnakute vaatlustorne ehk visuaalvaatlusposte v\u00f5i -punkte t\u00e4histati kolmekohaliste numbritega, milles 1.\u20132. t\u00e4histasid kordoni numbrit ja 3. oli torni j\u00e4rjenumber (idast l\u00e4\u00e4nde v\u00f5i p\u00f5hjast l\u00f5unasse lugedes). Hiiumaal anti Eesti piirivalvele \u00fcle 14 piirivalve metallvaatlustorni ning \u00fcks merev\u00e4e oma, kuid allesolevate tornialuste ja kaartide ning m\u00e4lestuste p\u00f5hjal on piirivalvetorne Hiiumaal olnud v\u00e4hemalt 50.<\/p>\n
Hiiumaal oli tehnilise vaatluse poste nende Eesti piirivalvele \u00fcleandmise ajal 9 (Suursadama kordonil 1, teistel 2), kuid varasemail aastail on neid olnud rohkem \u2013 metallvaatlustornidega varustatud tehnilise vaatluse poste ja pro\u017eektoriposte on Hiiumaal olnud v\u00e4hemalt 15. Eestis kokku oli 1992. aasta alguseks 42 kordonil alles veel 57 TVP-d, seega enamikul Eesti kordoneist oli vaid \u00fcks TVP.<\/p>\n
Pro\u017eektoripostidel (PRP) puudusid statsionaarsed radarid (seega ka vastav operaatorihoone), pro\u017eektor v\u00f5is olla teisaldatav. Viimasel juhul puudus pro\u017eektorihoone ja selle asemel oli ehitatud \u00fcleni v\u00f5i osaliselt betoneeritud platvorm autorataste suunaja ning t\u00f5kkega, puudus ka diisliruum v\u00f5i -hoone ja k\u00fctuseladu.<\/p>\n
Pro\u017eektorimeeskondade positsioone hakati Eestis rajama enne 1950. aastat. Posti komplekti kuulus ka vaatlustorn ja v\u00e4ike meeskonnahoone, samuti kaitserajatised. Vaatlustornid olid algul puust, ent \u00fcsna varsti p\u00e4rast Teistmaailmas\u00f5da (enne 1952. aastat) hakkas t\u00f6\u00f6stus valmistama monteeritavaid metalltorne, mida sai p\u00fcstitada kiiremini kui puittorne ja mis olid m\u00e4rksa kestvamad.<\/p>\n
Pro\u017eektoripostide relvastusse kuulusid pro\u017eektorijaamad helgiheitja l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga 90\u2013200 cm, nt autokastides APM-90, Z-15-4B, j\u00e4relhaagistena v\u00f5i statsionaarselt relssidel RP 15-1, Z-20, B-200P v\u00f5i B-200-4s. Seniitpro\u017eektorid RP-15 olid olemas juba Teise maailmas\u00f5ja ajal ning piirivalve jaoks kohandamisel eemaldati neilt raadiopro\u017eektori osad. Pro\u017eektorite komplektis olid ka infrapunafiltrid, et anda lisavalgust \u00f6\u00f6n\u00e4gemisseadmetele.<\/p>\n
Seoses TVP-de v\u00e4ljaehitamisega ja liikuvate pro\u017eektorijaamade levikuga v\u00e4hendati pro\u017eektoripostide arvu ning 1980. aastail polnud neid mitte igal kordonil. N\u00e4iteks 106. (Tallinna) piirivalvesalgal oli 1980.a oktoobris pro\u017eektoripost viiel kordonil 17-st, millest neljal (Muuga, Pringi, Paldiski ning Alliklepa kordonil) oli pro\u017eektorijaam RP 15-1 ja \u00fchel (Vormsi F\u00f6rby) Z-20. Kolmel (Kakum\u00e4e ja V\u00e4\u00e4na-J\u00f5esuu) kordonil oli kaks TVP-d, \u00fchel (11. kordonil Paldiskis) aga seda tollal polnudki (ehitati hiljem komplekshoonena).<\/p>\n
Lisaks tehnilise vaatluse postidele ja pro\u017eektoripostidele olid kordoneil ka raadiolokatsioonipostid (RLP), mida rakendati piirivaatluseks kantavate l\u00e4hiradarite abil. RLP kui all\u00fcksuse koosseisu kuulus 2-3 meest (\u00fclem, vanemoperaator, nooremoperaator). Esimesed l\u00e4hiradarid v\u00f5eti NSV Liidus kasutusele 1960. aastate l\u00f5pus ja 1970. aastate alguseks olid need j\u00f5udnud ka Eestisse.<\/p>\n
RLP-deks nimetati ka samanimelise all\u00fcksuse v\u00f5i liikuva tehnilise vaatluse posti statsionaarset positsiooni, mida igal Eestis asunud kordonil oli 2\u201310. Need kujutasid endist \u00fcsna varieeruva konstruktsiooniga v\u00e4ikeehitiste komplekti. Posti (p\u00f5hi)hoone oli kuni kolmekorruseline, tavaliselt m\u00f5\u00f5tmetega kuni 3 x 3 m. Eestis on neid ehitatud silikaatkividest, Narva plokkidest, puust, monoliitbetoonist jm materjalist. V\u00f5isid olla ka pooleldi s\u00fcvistatud (isegi muldonnidena). Post oli \u00fcmbritsetud okastraataia ning signaaltraadiga. Nende l\u00e4hedal v\u00f5is olla betoonist v\u00f5i kividest kolmjala alus kantava radari paigutamiseks, koerakuut, k\u00e4imla jm ehitisi. Saaremaal ja m\u00f5nel pool mujal on nende jaoks \u00e4ra kasutatud ranna\u00e4\u00e4rseid Teise maailmas\u00f5ja aegseid raudbetoondotte. Sageli oli hoone k\u00f5rval ka autopro\u017eektori positsioon.<\/p>\n
P\u00f5hilisteks l\u00e4hiradarite t\u00fc\u00fcpideks olid kantavad maismaaluurejaamad \u201ePodjom\u201c, \u201eGarpun\u201c ja \u201eKredo\u201c, ent NL eksisteerimise l\u00f5puaastail olid Eestis l\u00fchikest aega ka uuemad, v\u00f5imsamad ja mugavamad liikuvad l\u00e4hiradarid \u201eGoloturija\u201c, Ural-4320 baasil (paigutatud selle furgooni ehk KUNG-i). Veel 1980. aastate alguses polnud \u201eKredosid\u201c mitte igal kordonil. N\u00e4iteks 106. (Tallinna) piirivalvesalgal oli 1980. a oktoobris vaid kaheksal kordonil 17-st kokku 14 \u201eKredot\u201c, seejuures kahel (Pringi ja Kopli) kordonil oli neid kaks ja \u00fchel (Vormsi) neli. Vormsis oli ka salga ainus eraldi all\u00fcksusena k\u00e4sitletud liikuv tehnilise vaatluse post.<\/p>\n
Ka liikuvaid pro\u017eektorijaamu APM-90 polnud siis 106. salga igal kordonil, vaid k\u00fcmnel 17-st, neist enamikul \u00fcks ning ainult M\u00e4he kordonil kaks (kuna selle Ol\u00fcmpiapurjespordikeskuses asunud TVP-l puudus statsionaarse pro\u017eektori positsioon ja ka diiselagregaat).<\/p>\n
Vaatluspunkte (PRP-de ja RLP-de positsioone) t\u00e4histati viiekohaliste numbritega, milles 1. kohal oli salga j\u00e4rjenumber ringkonnas (idast l\u00e4\u00e4nde v\u00f5i p\u00f5hjast l\u00f5unasse lugedes), 2.\u20133. t\u00e4histasid kordoni numbrit ja 4.\u20135. olid objekti j\u00e4rjenumber (tavaliselt idast l\u00e4\u00e4nde v\u00f5i p\u00f5hjast l\u00f5unasse lugedes, kuid oli ka erandeid \u2013 nt Hiiumaal Ojak\u00fcla ja S\u00f5ru kordonil ei olnud vaatluspunktide numeratsioon geograafiliste asukohtade j\u00e4rjestuses).<\/p>\n
Hiiumaal anti Eesti piirivalvele \u00fcle 22 vaatluspunkti, ent nende dokumentides esineva numeratsiooni kohaselt on neid olnud v\u00e4hemalt 30.<\/p>\n
Piirivalvekordon (liinikordon, merepiiril ka rannakordon) oli piirivalvev\u00e4gede p\u00f5hiline all\u00fcksus, NSV Liidu \u201eraudse eesriide\u201c re\u017eiimi tagamise peamine lahing\u00fcksus, kes kuulus piirivalvesalga v\u00f5i… <\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":898,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[17,43,44],"tags":[48,25,23],"class_list":["post-77","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-estonia","category-saare-park","category-saaremaa","tag-estonia","tag-saare-park","tag-saaremaa","category-17","category-43","category-44","description-off"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77"}],"collection":[{"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=77"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":900,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77\/revisions\/900"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/898"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=77"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=77"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=77"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}