{"id":75,"date":"2023-09-17T21:10:32","date_gmt":"2023-09-17T21:10:32","guid":{"rendered":"https:\/\/the7.io\/weed\/?p=75"},"modified":"2023-10-31T18:18:11","modified_gmt":"2023-10-31T18:18:11","slug":"piirivalve-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/piirivalve-ajalugu\/","title":{"rendered":"Piirivalve ajalugu"},"content":{"rendered":"

Eesti piirivalve 1918 – 1940<\/h3>\n

Eesti piiri valvamise vajadus tekkis seoses omariikluse saavutamisega. Esimese t\u00f6\u00f6koosoleku Eesti piiride valvamise k\u00fcsimustes kutsus kokku admiral Johannes Pitka 14. novembril 1918. Kapten Leopold T\u00f5nson hakkas juhtima 18. novembril 1918 t\u00f6\u00f6d alustanud Piirivalvevalitsust, mis allus 1. jaanuarini 1919 Kaitseliidu Vanematekogule, seej\u00e4rel l\u00fchikest aega Rahandusministeeriumile. Alates 1. veebruarist 1919 kuni Vabaduss\u00f5ja l\u00f5puni ja esimestel rahuaastatel valvasid Eesti piiri s\u00f5jav\u00e4eosad. 15. veebruarist 1919\u20131921 maini kontrollis riigipiiri \u00fcletamist Vabariigi Piirikontrolli Valitsus. Tolleaegne siseminister, Eesti piirivalve asutaja Karl Einbund (Eenpalu) toonitas vabariigi viienda aastap\u00e4eva k\u00f5nes, et rahuajal s\u00f5jav\u00e4gi \u00f5pib, aga ei valitse. \u201eVanast valitsemise t\u00f5est peab kinni pidama: s\u00f5jav\u00e4gi ei v\u00f5i t\u00e4ita tsiviilvalitsemise \u00fclesandeid rahuajal. Kui see piiriolukorras ometigi s\u00f5jav\u00e4elise organisatsiooni k\u00e4tte antakse, siis peab selleks moodustatama alaline erilise ettevalmistusega v\u00e4eosa ja ta peab antama tsiviilv\u00f5imu k\u00e4sutusse.\u201c Viimane asjaolu on Karl Einbundi s\u00f5nade kohaselt \u00f5igusliku korra p\u00e4rast eriti t\u00e4htis, sest \u201es\u00f5jav\u00e4elised valitsemise maksiimid ja garantiid on oma iseloomult mitte rahuaja jaoks\u201c.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Riigikogu v\u00f5ttis 30. mail 1922 vastu seaduse, millega piirivalve m\u00e4\u00e4rati Siseministeeriumi koosseisu. Piirivalve Valitsus moodustati siseminister Karl Einbundi ettepanekul 20. septembril 1922. Piirivalve juhiks m\u00e4\u00e4rati Vabaduss\u00f5ja tuntud v\u00e4ejuht kolonelleitnant Ants Kurvits, kes astus ametisse 1. novembril 1922. Seda p\u00e4eva loetakse Eesti piirivalve s\u00fcnnip\u00e4evaks.<\/p>\n

Piirivalve Valitsuse \u00fclema abiks aset\u00e4itja \u00fclesannetes m\u00e4\u00e4rati endine Eesti kaitsev\u00e4e 6. jalav\u00e4er\u00fcgemendi \u00fclem kolonelleitnant Arved Engman. 1. detsembril kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus piirivalve organisatsiooni j\u00e4rgmiselt: juhtrollis oli keskamet ehk staap, millele allusid kohtadel tegutsevad jaoskonnad, rajoonid ja kordonid. 1923. aasta jaanuaris moodustatud staap alustas tegutsemist Toompea lossi Valges saalis. Isikkoosseisu komplekteerimist alustati reservist tegevteenistusse v\u00f5etud ja v\u00e4eosadest \u00fcle toodud ohvitseridega ning \u00fcheaastase lepingu alusel piirivalvesse teenima tulnud \u00fcleajateenijatega. 20. maiks 1923 oli kogu piir kaitsev\u00e4elt \u00fcle v\u00f5etud. Igap\u00e4evased t\u00f6\u00f6\u00fclesanded Eesti piiril jaotati kaheksa jaoskonna vahel. Nendeks olid Tallinna, L\u00e4\u00e4nemaa, P\u00e4rnu, Valga, Petseri, Tartu, Peipsi ja Narva jaoskonnad. 1. detsembril 1923 liideti Petseriga likvideeritud Valga jaoskond, 1. juulil \u00fchendati Peipsi jaoskonnaga Tartu jaoskond, P\u00e4rnu ja L\u00e4\u00e4nemaa L\u00e4\u00e4ne jaoskonnaks.<\/p>\n

Ohvitseride ja \u00fcleajateenijate organiseerimiseks asutati 16. veebruaril 1923 piirivalve ohvitseride kogu ja 16. juunil 1927 piirivalve \u00fcleajateenijate kogu. 5. juunini 1936 oli Eesti piirivalve korraldamise ja tegutsemise seaduslikuks aluseks tsaariaegne piirivalvekorpuse 1910. aasta seadus, mida paljudes l\u00f5ikudes t\u00e4iendati ja asendati Eesti Vabariigi \u00f5igusaktidega. 5. juunil 1936 hakkas kehtima riigivanema 27. mail dekreedina v\u00e4lja antud piirivalveseadus. Eesti piirivalvurid valvasid merepiiri p\u00f5hjas ja l\u00e4\u00e4nes 1159 km, idas Eesti-N\u00f5ukogude Liidu piiri 276 km ja l\u00f5unas Eesti-L\u00e4ti piiri 365 km ulatuses. Salakaubaveo avastamiseks tehti t\u00f5sist t\u00f6\u00f6d mere- ja l\u00f5unapiiril. Aastatel 1923\u20131939 avastas piirivalve 4491 salakaubaveo juhtumit. Sellest suurema osa moodustas salapiirituse vedu 3474 juhtumiga, kus tabati 252 927 liitrit piiritust. Aastatel 1923\u20131939 tabati Eesti-NSVL piiril 4651 piiririkkujat. Piirivahejuhtumite reguleerimiseks s\u00f5lmiti Eesti Vabariigi ja NSVL vahel 8. augustil 1927 vastav kokkulepe, mis j\u00f5ustus 20. jaanuaril 1928.<\/p>\n

Vaatamata kokkuleppele toimus 8. veebruaril 1938 Eesti-NSVL piiri l\u00e4hedal Peipsi j\u00e4rvel traagiline intsident, kus Eesti piiri \u00fcletanud N\u00f5ukogude piirivalvurid tapsid Nina kordoni \u00fclema veltveebel Artur Pungase, valvur kapral Voldemar Kaio ja eraisikust k\u00fc\u00fcdimehe Vassili Eva.<\/p>\n

Riigipiiri tehniline korrashoid n\u00f5udis suurt t\u00f6\u00f6d: piiripostide uuendamist, traataedade parandamist, piirikraavide ja -ribade puhastamist, patrullteede ning vaatetornide ehitamist. Vaatetorne rajati aastail 1934\u20131939 kokku 21.<\/p>\n

Aastatel 1923\u20131939 ehitati piirivalvuritele 41 kordonihoonet ja k\u00fcmneid k\u00f5rvalhooneid \u2013 saunu, keldreid, vankri- ja puukuure, t\u00f6\u00f6kodasid ning laskeradu. Kordonite juurde istutati viljapuid ja ilup\u00f5\u00f5said, rajati muruplatse ning puukoole. Piirivalvurid tegutsesid edukalt spordi- ja seltskondlikus elus. Peamisteks harrastusteks said ujumine, laskmine, kerge- ja raskej\u00f5ustik ning suusatamine. Piirivalve ohvitseride kogu esimees, kolonelleitnant August Engman oli 1931. aastal \u00fcks Eesti Laskurliidu asutajaid. Omedu kordonis teeninud piirivalvur Eduard Seren kuulus 1935. aastal Rooma maailmameistriv\u00f5istlustel Eesti meeskonda v\u00e4ikep\u00fcssi harjutuses, kus ta p\u00fcstitas maailmarekordi. Eesti laskurliidu \u00fchingute ja ringkondade v\u00f5istlustel v\u00f5itis piirivalve meeskond aastail 1934\u20131937 neli korda j\u00e4rjest s\u00f5jaministri r\u00e4ndauhinna.<\/p>\n

Eesti rahvas hindas piirivalve t\u00f6\u00f6d k\u00f5rgelt. Piirivalve 10. aastap\u00e4eval annetas Eesti Maakonnavalitsuste Liit piirivalvele kauni lipu, mille \u00fchel pool oli riigivapp, teisel k\u00fcljel maakondade vapid ja piirivalve embleem \u2013 piiritulp, mida kaitseb m\u00f5\u00f5ka hoidev v\u00e4ljasirutatud tiibadega kotkas. Vahetult enne N\u00f5ukogude Liidu anneksiooni juunis 1940 kaitsesid Eesti piiri Tallinna, L\u00e4\u00e4ne, Petseri, Peipsi ja Narva jaoskonnad kokku 164 kordoni ja postiga 1100 piirivalvuri osav\u00f5tul, kes teadsid, et \u201ekui kaovad piirid, kaob maa, kaob riik, kaob rahvas, kaob rahva vabadus\u201c (major Johan Paul, 1932). Iseseisva Eesti piirivalve tegevuse katkestas 1940. aastal N\u00f5ukogude okupatsioon. Idapiiri rajatised h\u00e4vitati, piiriehitused tehti maatasa. L\u00f5unapiir vastu N\u00f5ukogude okupatsiooni alla sattunud L\u00e4ti Vabariiki j\u00e4i siiski p\u00fcsima Saksa okupatsioonini 1941. L\u00e4ti piiril s\u00e4ilis senine struktuur ja koosseis. Jaanuaris 1941 oli Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalvetalituses t\u00f6\u00f6l kaheksa ohvitseri eesotsas polkovnik Johan Pauliga.<\/p>\n

Piirivalve osaline s\u00e4ilimine esimeseks n\u00f5ukogude aastaks v\u00f5imaldas hiljem organiseeritud relvastatud j\u00f5u liitumise vastupanuliikumisega. Suurt osa Eesti Vabariigi piirivalve ohvitsere tabas represseerimiste laine ja nad l\u00f5petasid oma elu enamasti Gulagi vanglates. Seal m\u00f5rvati seni selgitamata asjaoludel ka Eesti esimene piirivalve \u00fclem Ants Kurvits, kes l\u00e4ks erru kindralmajorina 1939. aasta l\u00f5pul.<\/p>\n

Piirivalve taasloomine ja areng aastatel 1990 – 2010<\/h3>\n

Eesti piirivalve taasloomine algas r\u00e4nkades tingimustes ja keerulistes siseriiklikes oludes. Taass\u00fcnnile andis t\u00f5uke rahvaalgatuse korras Eesti Kodukaitse loomine vastuseks interrinde r\u00fcnnakule valitsuse vastu Toompeal 1990. aasta 15. mail. Piiri valvamine algas vabatahtlikkuse alusel formeeritud isikkoosseisuga ning piirivalvuri professiooni kujundamine toimus paralleelselt piirivalveteenistuse arenguga. Eesti ida- ja l\u00f5unapiiril puudus t\u00e4ielikult teenistuse korraldamiseks vajalik infrastruktuur \u2013 piir oli t\u00e4histamata, puudusid elementaarsed side- ja transpordivahendid, t\u00f6\u00f6 ja eluruumid. Lisaks viibis riigis N\u00f5ukogude Liidu ja hiljem Vene v\u00e4ekontingent ning piirivalve.<\/p>\n

    \n
  1. septembril 1990 moodustati riigiminister Raivo Vare juhtimisel majanduspiiri kehtestamise komisjon, mille eesm\u00e4rk oli v\u00f5tta Eesti ida- ja l\u00f5unapiir majanduspiiri valvamise ettek\u00e4\u00e4ndel oma kontrolli alla. Kodukaitse esindajatena kuulusid komisjoni koosseisu Andrus \u00d6\u00f6vel ja Henn Karits.Piirivalve jaoks oluline kuup\u00e4ev saabus 1. oktoobril, mil Tallinnas alustati esimese piirivalvekursusega nimetusega Eesti Piir 1. L\u00f5petanutest valiti v\u00e4lja piiripunktide esimesed \u00fclemad ja inspektorid. Kursused Eesti Piir 2 ja j\u00e4tkukursus Eesti Piir toimusid novembris ja detsembris.<\/li>\n<\/ol>\n

    Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus. Majanduspiiri seaduse v\u00f5ttis Eesti NSV \u00dclemn\u00f5ukogu vastu 22. oktoobril ja kolm p\u00e4eva hiljem alustasid t\u00f6\u00f6d majanduspiiri kontrollpunktid. Majanduspiiri kehtestamise eesm\u00e4rgiks oli pidurdada riigile vajalike kaupade v\u00e4ljavedu ja t\u00f5kestada kuritegevust. Esialgu toimus piirivalveteenistus ainult piiripunktides kus teostati transpordivahendite ja kaupade saatedokumentide pistelist kontrolli.<\/p>\n

      \n
    1. novembril 1990 m\u00e4\u00e4ras valitsus kindlaks 27 alalist kontrollpunkti ja seda p\u00e4eva peetakse Eesti piirivalve taasloomise aastap\u00e4evaks.<\/li>\n<\/ol>\n

      Esimese p\u00f5hilise ja produktiivseima piirivalvureid ettevalmistava koolina alustas 15. detsembril tegevust Remniku \u00d5ppekeskus Ida-Virumaal, mis sai eeskujuks piirivalve j\u00e4rgmiste \u00f5ppeasutuste ja Piirivalvekooli loomisel. \u00d5ppekeskuse \u00fclemaks m\u00e4\u00e4rati Johan Saar. Nelja tegevusaasta jooksul korraldati 12 kursust ning anti s\u00f5jaline piirivalvealane v\u00e4lja\u00f5pe 2304 piirivalvurile.<\/p>\n

      Eesti Riiklik Piirikaitseamet moodustati valitsuse m\u00e4\u00e4rusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord l\u00f5unapiiril ning kevad-suvel r\u00fcndas ja r\u00fc\u00fcstas Riia OMON korduvalt Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte sarnaselt Leedus ja L\u00e4tis toimunule. R\u00fcnnakud kulmineerusid 9. juuli hilis\u00f5htul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse, piirikaitseameti ja hinnaameti majas Toompeal.<\/p>\n

      Eesti taasiseseisvumise hetkest alustati \u00fcleminekut majanduspiiri kaitseteenistuselt reaalsele piirivalveteenistusele, mis j\u00e4rgmise aasta s\u00fcgiseks omandas riigipiiri valvamise ja kaitsmise iseloomu. 15. novembril 1991 alustati piirikontrolli maanteedel asuvates piiripunktides, raudtee piirijaamades, rongides ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades. Valitsuse m\u00e4\u00e4rusega reorganiseeriti 28. veebruaril 1992 Eesti Riigi- ja Piirikaitseamet Eesti Piirivalveametiks Siseministeeriumi valitsemisalas. Piiripunktides teostatav tollikontroll anti \u00fcle tolliametile, piiripunktide vahelisel alal j\u00e4i tollikontroll piirivalveameti p\u00e4devusse.<\/p>\n

      Tallinnas alustas 9. m\u00e4rtsil \u00f5ppet\u00f6\u00f6d Piirivalvekool, mis hiljem hakkas asuma Harku vallas Murastes. S\u00f5jav\u00e4elises \u00f5ppeasutuses valmistati ette kutselisi piirivalvureid maa- ja merepiiri valvamiseks ning passikontrol\u00f6re. Ajavahemikus 1992-2006 l\u00f5petas kooli 1704 piirivalveametnikku. Sama aasta aprillis asus Narva-J\u00f5esuu Piirivalve \u00d5ppekeskus piirivalvealaselt v\u00e4lja \u00f5petama ajateenijaid. 23. juunil anti piirivalve juhtivkoosseisule esimesed s\u00f5jav\u00e4elised kaitsej\u00f5udude ohvitseride auastmed.<\/p>\n

        \n
      1. juulil 1992 kehtestati piiril viisare\u017eiim.<\/li>\n
      2. oktoobril ja 1. novembril 1992 t\u00e4histati paraadiga Eesti piirivalve loomise 70. aastap\u00e4eva, mille raames toimus Eesti Maavalitsuste Liidu poolt annetatud piirivalve lipu pidulik \u00f5nnistamine ja \u00fcleandmine Toompeal.<\/li>\n<\/ol>\n

        Soome piirivalve kingitusena v\u00f5eti vastu kolm esimest piirivalvelaeva. 1993. aasta veebruaris moodustati piirivalve lennueskadrill ja m\u00e4rtsis alustati Eesti territoriaalvete ja majandusv\u00f6\u00f6ndi kontrollimist kahe Saksamaalt kingituseks saadud lennukiga L-410 UPV.<\/p>\n

        Juunis nimetati piirivalveameti peadirektoriks Tarmo K\u00f5uts. Samal kuul taasloodi 1923. aastal asutatud Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu, mille esimeheks valiti major Johan Saar.<\/p>\n

          \n
        1. augustil 1993 kinnitas Vabariigi Valitsus piirivalvekontseptsiooni, mis s\u00e4testas riigipiiri valvamise korralduse, valvamiseks vajalike riiklike struktuuride koosseisu ja tegevuse alused ning sai vundamendiks piirivalvet k\u00e4sitlevate \u00f5igusaktide koostamisel. Novembriks reorganiseeriti senised piirivalveregioonid piirivalve piirkondadeks ning regioonide juhtimiskeskused piirkondlikeks staapideks. Kokku moodustati \u00fcheksa piirivalve piirkonda.<\/li>\n
        2. aasta suveks oli loodud piirivalve p\u00f5histruktuur, m\u00e4\u00e4ratletud enamik \u00fclesannetest ja kasutusele v\u00f5etud peamised piiri valvamise meetodid. V\u00e4lja oli kujunenud esmane kordonite s\u00fcsteem, loodud valvelaevade divisjon ja lennueskadrill, saadud esimesed laevad ja lennuvahendid ning loodud piiri valvamise toimiv s\u00fcsteem Peipsi j\u00e4rvel ja L\u00e4\u00e4nemerel. Pidevalt t\u00e4iendati koolituss\u00fcsteemi, avati Neeme piirivalvekoerte kool ja j\u00e4tkati tihedat koost\u00f6\u00f6d teiste riikide piirivalvetega. Eestis alustati piirivalvelaevade ehitusega ning juulikuus pandi Tallinna Meretehases kiil esimesele kohapeal valminud valvelaevale Pikker.<\/li>\n
        3. juulil 1994 v\u00f5ttis parlament vastu riigipiiri seaduse ja piirivalveseaduse. Sama aasta s\u00fcgiseks oli Eesti piirivalves teenistuses 133 ohvitseri, 319 allohvitseri, 588 kutselist piirivalvurit ja 675 ajateenijat.<\/li>\n<\/ol>\n

          Edasine piirivalve areng kulges stabiilselt t\u00f5usuteel. Isikkoosseisu tarbeks valmisid uued kordonid Eesti ida- ja kagupiiril, soetati kaasaegne vaatlustehnika ning moodsad side- ja transpordivahendid. Probleemideks j\u00e4id esialgu inimressursi nappus ning reapiirivalvuri keskmisest aeglasemalt t\u00f5usev t\u00f6\u00f6tasu.<\/p>\n

          Piirivalveameti j\u00e4rgmiseks peadirektoriks m\u00e4\u00e4rati 2000. aasta s\u00fcgisel kolonel Harry Hein. Piiri valvamisel l\u00f5petati ajateenijate kasutamine ning mindi \u00fcle \u00fcksnes kutselistel piirivalvuritel p\u00f5hinevale isikkoosseisule.<\/p>\n

          P\u00e4rast Eesti astumist Euroopa Liitu ja NATO-sse sai piirivalve \u00fclesandeks Euroopa Liidu v\u00e4lispiiri valvamine riigi ida- ja kagupiiril. Alustati ettevalmistusi \u00fchinemiseks Schengeni viisaruumiga. Merepiiri valvamise ja merep\u00e4\u00e4ste t\u00f5hustamiseks rajati Eesti rannikualasid ja territoriaalmerd kattev \u00fchtne integreeritud mereseire radaris\u00fcsteem. Alates 2005. aasta s\u00fcgisest hakkas piirivalvet juhtima kolonelleitnant Roland Peets.<\/p>\n

          Piirivalve v\u00e4ljaviimine kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse alt leidis aset 1. juulil 2007 aastal. Eesti \u00fchinemine Schengeni viisaruumiga toimus 21.detsembril 2007.<\/p>\n

          Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet<\/h3>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

          Eesti piiri valvamise vajadus tekkis seoses omariikluse saavutamisega. Esimese t\u00f6\u00f6koosoleku Eesti piiride valvamise k\u00fcsimustes kutsus kokku admiral Johannes Pitka… <\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":891,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[17,43,44],"tags":[48,25,23],"class_list":["post-75","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-estonia","category-saare-park","category-saaremaa","tag-estonia","tag-saare-park","tag-saaremaa"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75"}],"collection":[{"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=75"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":901,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75\/revisions\/901"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/891"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=75"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/saarepark.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=75"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}